Turvaline tehnoloogia kasutamine

Kes meist ei puutuks igapäeva elus kokku info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT). Jooksuringil kuulame me muusikat, bussisõidul loeme e-raamatuid, suhtleme sõpradega suhtlusportaalides, vaatame filmi/sarja või otsime internetist abi õppimisel. Seda ei tee ainult täiskasvanud inimesed, vaid ka lapsed.

Juba varajases eas ulatatakse lapse kätte, kas tahvelarvuti või nutitelefon, et saavutada mingisugune eesmärk, olgu selleks siis lapse õpetamine, meelelahutus või tähelepanu suunamine millestki muust eemale.    
Usun, et väike hulk vanematest mõtleb aga ka sellele, kas ja kuidas tehnoloogiat kasutades säilib turvalisus.       
Kuid mida saab lapsevanem või õpetaja selleks ära teha, et tehnoloogia kasutamisel jääb alles nende turvalisus?

Lapsele oma telefoni või tahvelarvutit ulatades, tuleks veenduda selles, et nutiseadmes aktiivselt kasutatavad kontod, näiteks Gmail, Instagram, Facebook ja teised samalaadsed sotsiaalmeediavõrgustikud, on paroolidega kaitstud.        
Näiteks enne App Store või Google Play’st app’ide allalaadimist oleks hea, kui nõusoleku kinnitamiseks oleks vajalik parooli sisetamine.  Niimoodi on võimalik vältida ootamatuid oste, mis võivad kokkuvõttes sulle kalliks maksma minna.
Või parooli küsimine enne ekraanilukustuse avamist, nii ei pääse laps iseseisvalt ligi näiteks kontaktidele, internetile või rakendustele.

Just rakendused ja internet on need kohad, kus tihtipeale erinevatele hüpikakendele, mis erinevaid portaale külastades koheselt ette hüppavad, klõpsates võib sattuda soovimatutele lehekülgedele. Neid avades aga omakorda võib hakata automaatselt alla laadima erinevaid faile, linke või muud säärast, mille avamisel satub sinu seadmesse pahavara ja mille tõttu võib hävineda sinu tehnoloogia sisu nii palju, et seda pole võimalik enam taastada.
Sellised lehed, kus hüpikaknad (reklaamid) koheselt sinu ekraani üritavad vallutada, on näiteks: erinevad uudisteportaalid (Postimees, Delfi, Õhtuleht), Youtube, elustiiliblogid (Mallukas, Paljas Porgand) ja palju muud.
Arvuti kaitsmine pahavara eest on aga imelihtne! Selleks tuleb oma arvutisse paigaldada viirusetõrjetarkvara, mida tuleb aeg ajalt ka uuendada, see kaitseb meid arvutisse sissetungijate eest (Arvutikaitse).

Kuid nagu ikka, on asjadel kaks poolt ja nii ka tehnoloogial. Seda saab enda kasuks tööle panna ja vastavalt oma oskustele väga hästi ära kasutada.
Internetti kasutades on võimalik omandada juurde uusi teadmisi ja oskusi. Suur osa õppematerjale on leitavad internetis, mida saab lapsevanem või õpetaja otsida ja rakendada õpetamisel.
Enam levinud on DIY (Do It Yourself), tõlkes tee ise videod. Ka need hõlmavad erinevaid teemasid, näiteks: taaskasutus, õppematerjalid, meisterdamine ja nii edasi.

Lubades lapsel internetis õppida, on oluline, et täiskasvanu veendub selle sisu turvalisuses. Kasutatav koduleht, rakendus või videomaterjal ei oma vägivaldset, pornograafilist või solvangulist sisu, mis õhutab lapsi vääralt käituma.
Internetis õppimisel on aga ka oma miinus. Näiteks paljud rakendused või kodulehed, näiteks  Mata, Tarkuse varasalv, Kooliks valmis, on täisformaadis kasutamisel tasulised. Enne ostu sooritamist, tuleks aga tutvuda ostutega seonduva informatsiooniga, mis peaks olema selgelt välja toodud. Lisaks peavad olema kasutatavad maksemeetodid kontrollitavad. (Poscon).

Teenuse või kauba eest tasumisel internetis tuleks kasutada selleks ettenähtud turvalist meetodit nagu näiteks Mobiil-ID, Smart-ID või ID-kaarti, selle abil saab tagada, et kolmandatel isikutel puudub juurdepääs sinu pangakontole ning takistab neid sooritamast illegaalseid tehinguid.


Kuigi elame infotehnoloogia ajastul ning meile kõigile on kogu kübermaailm valla, ei tohiks me unustada elementaarset turvalisust ning teha otsuseid hetke emotsioonidest lähtuvalt, mis võivad hiljem meile karuteene teha. Enne tegutsemist, tuleks läbi mõelda iga järgnev samm ja sellest tulenevad tagajärjed.

Kasutatud allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused