Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Pealkiri

Analüüsimiseks valisin ma Elke Jaaksoni bakalaureusetöö, mis kannab nime “Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses”. Minu arvates on pealkiri lihtsalt sõnastatud, samal ajal annab see aimu töö sisust.

Probleemipüstitus (millega põhjendab autor uurimuse vajalikkust?) ja uurimisküsimused.

Töö sissejuhatuses räägib töö autor sellest, kuidas tehnoloogia kiirelt areneb ning selle arenguga ja uute programmidega peaks kursis olema. Õpetajast endast aga sõltub see, kas ta tahab kasutada tehnoloogilisi vahendeid õppetöös või mitte. Selle tegemiseks tuleks aga oma teadmistepagasit pidevalt täiendada.

Lisaks eeldatakse, et õpetaja on piisavalt pädev, et integreerida haridustehnoloogiat omalt poolt läbi viidavatesse tegevustesse.

Käesoleva töö probleemina, nägi autor, et puudub ülevaade sellest, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT - vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevuse lõimimisel.

Autor püstitas kolm uurimisküsimust:

1. Milline on rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogide tööst?
2. Kuidas haridustehnoloog õpetajaid lasteaias abistab?
3. Mil määral mõjutab haridustehnoloogi olemasolu lasteaias õpetaja haridustehnoloogilisi pädevusi ja nende kujunemist?

Eesmärk

Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada rühmatöötajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogi igapäevasest abist rühmas.
Eesmärk sai täidetud, sest töös on välja toodud intervjuueritavate arvamus haridustehnoloogia ja haridustehnoloogide tööst, mis hetkel on suuremas osas positiivne.

Millest koosneb uurimistöö teoreetiline käsitlus - struktuur (millised sisulised teemad leiavad kästlemist?).

Lõputöö koosneb kolmest peatükist.
Esimeses peatükis selgitab autor haridustehnoloogi ametit ning tema tööülesandeid. Lisaks annab ülevaate haridustehnoloogidest Eestis ja haridustehnoloogiast alushariduses.
Teises peatükis käsitleb autor oma uurimismeetodit ja uurimisprotsessi. Antud peatükis on selgitatud, mis on kvalitatiivne uurimisimeetod ning selle alamliik.
Viimases ehk kolmandas peatükis on välja toodud uurimistulemused ja nende analüüs.

Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm oluline.

Uurimismeetodina kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit. Valitud meetodit kasutati, sest  nähtusi üritatakse mõista analüüsides sõnalisi andmeid.

Autor viis läbi  7 õpetajaga intervjuud. 3 õpetajal oli majas olemas haridustehnoloog ja 4 õpetajal puudus majas haridustehnoloog.

Intervjuud viidi läbi individuaalselt vastavalt lasteaedades, kus intervjueeritav töötas. Üks intervjuu viidi aga läbi telefoni teel.
Õpetajatele tagati anonüümsus ja nende vastused kodeeriti vastavalt tähistele Õ1-Õ7.

Töö valim moodustati mugavusvalimi põhimõtteid järgides. Sellise valimi puhul valib uurija uuringus osalejad enda jaoks kergesti kätte saadavate huvialuste seast.
Selle töö jaoks valiti neli lasteaeda, kahes neist oli olemas haridustehnoloog ja kahes lasteaias puudus haridustehnoloog.
Esmalt valiti välja lasteaiad, seejärel aga valiti välja õpetajad, kes olid nõus intervjuudes osalema. Valimi moodustasid  kaks era- ja kaks munitsipaallasteaeda. 

Intervjuu küsimused olid jagatud erinevatesse valdkondadesse ning koostatud kahe erineva variandina. Üks intervjuu küsimuste variant sellisena, kus haridustehnoloogile on töökoht lasteaias olemas, teine variant, kus puudub haridustehnoloogil ametikoht lasteaias.

Koolieelses lasteasutuses, kus oli haridustehnoloog olemas, uurisid esimesed 8 küsimust seda, kuidas õpetajad suhtuvad haridustehnoloogiasse ja haridustehnoloogide töösse. Järgmise valdkonna küsimuste (9-13) sisu puudutas teemat, mil määral on haridustehnoloog õpetajale abiks igapäevatöös.
Kolmandas ehk viimases valdkonnas, küsimused 14-17, selgitasid välja, kuidas mõjutab haridustehnoloogi olemasolu õpetajate tööd.
Lasteaed, kus puudus haridustehnoloog ja talle mõeldud ametikoht, olid valdkonnad samad, kuid puudusid küsimused 14-17.

Nagu ka eelnevalt mainitud, jagunesid intervjuu küsimused kolme erinevasse valdkonda.

Peamised uurimistulemused (mis uurimusest selgus?)

Töö autor püstitas kolm uurimisküsimust, millele sai ta ka vastused, mis on töös selgelt välja toodud.

Õpetajate suhtumine haridustehnoloogiasse ja haridustehnoloogide töösse:

Õpetajate arvates on tehnoloogia lastele tänapäeval loomulik keskkond.
Enamik vastanutest teadis, kes on haridustehnoloog ning millised on tema tööülesanded. Tööülesandeid seostati IKT-vahenditega. Lisaks toodi välja õpetajate abistamist ja nõustamist tehnoloogiaga seotud valdkonnas. Positiivsem suhtumine on õpetajatel, kelle majas töötab haridustehnoloog ja kus on olemas kaasaegsed vahendid.

Kogutud andmetest selgus, et õpetajad suhtuvad haridustehnoloogi ja tema töösse positiivselt ja näevad vajalikuna luua haridustehnoloogile töökoht koolieelsesse lasteasutusse, kas siis osa- või täiskoormusega.
Lisaks oli ka arvamusi, kus pakuti, et haridustehnoloog võiks olla ka rühmaõpetaja, kes saab lisapalka.

Haridustehnoloogide õpetajale abiks olemine koolieelses lasteasutuses:

Tulemustest selgus, et haridustehnoloogid abistavad õpetajaid vastavalt oma tööülesannetele, näiteks nõustatakse õpetajaid, hooldatakse kasutatavaid vahendeid ja viiakse läbi sisekoolitusi.
Lasteaiad, kus on õpetajatele abiks haridustehnoloog on neil võimalus alati abi küsida ka ideede osas, milliseid ülesandeid seoses tehnoloogiaga läbi viia. Oluliseks peetakse, et ITK-vahenditega läbi viidavad tegevused oleksid eesmärgistatud ja lastele õpetlikud, mitte lihtsalt ajaveetmiseks.

Õpetajad, kelle töökohas aga puudub erialane spetsialist peavad sel määral rohkem vaeva nägema. Ideede saamiseks pöördutakse  kolleegide poole, kes on antud valdkonnas pädevamad. Veel otsitakse iseseisvalt materjali internetist, mõni üksik õpetaja on selle ala kursusi läbinud.
Staažikamad õpetajad peavad haridustehnoloogi olemasolu oluliseks, sest nii muutuks nende igapäevatöö kergemaks.

Intervjuueritavate vastustest selgus ka see, et haridustehnoloogi olemasolu lasteaias mõjutab õpetajaid rohkem tehnoloogiat oma planeeritavatesse tegevustesse integreerima. Lisaks on haridustehnoloogil toetav roll õpetaja jaoks ja tänu neile, muutub õpetaja ka ise tehnoloogia kasutamise osas pädevamaks.

Haridustehnoloogi mõju õpetaja tööle.

Selle alajaotuse küsimustele vastasid ainult need uuringus osalejad, kelle lasteaias haridustehnoloog töötab.

Kõik vastanutest leidsid, et vastava isiku olemasolu on neile abiks olnud. Abi ja ideid palutakse harvem, kui seda tehakse nende õpetjate poolt, kelle majas puudub haridustehnoloog.
Samuti arvati, et haridustehnoloogi olemasolu on mõjutanud õpetajaid just selles suunas, et õpetajad oma tegevustes kasutaksid rohkem tehnoloogia vahendeid.
Kõik vastanutest tunnistasid, et haridustehnoloogia ja haridustehnoloog muudavad nende tööd kergemaks. Nii saavad õpetajad abi küsida, kas mõne vahendi või idee kohta, mida oma õppetöös kasutada. Lisaks annab tehnoloogia vahend lapsele kohest tagasisidet ja nii on õpetajal rohkem aega ja suurem võimalus lastega individuaalseks tegevuseks. Tõstes esile haridustehnoloogi ametikoha vajalikkuse.

Milline on Sinu arvates töö teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla?

Minu arvates on töö teoreetiline ja empiiriline osa kooskõlastatud. Tööl on olemas sisukas teoreetiline osa ja autori enda poolt läbiviidud uuring, mis sisaldab lasteaias töötavate õpetajate kogemusi ja arvamusi.

Milline oli uus teadmine Sinu jaoks?

Minu enda  jaoks oli uus teadmine või siis avastus see, et lasteaedades on olemas eraldi selline inimene nagu haridustehnoloog, kes on abiks õpetajatele kasutamaks ITK vahendeid, neid õpetades ja suunates. Minu eelnev arvamus oli see, et õpetajad käivad end ise koolitamas selle alaselt, kes kui palju vajalikuks peab.
Küll aga on pidev tehnoloogia edasi areng kiire ja mitmekülgne, mistõttu arvan, et iga õpetaja peaks oskama ITK-vahendeid kasutada, et muuta õppimist lastele huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Samas olen ka arvamusel, et asi peab olema piiritletud, et mitte kasvatada lastes nutisõltuvust, mis on tänapäeval suureks probleemiks.

Mida oleks võimalik ja huvitav selle töö põhjal edasi uurida?

Lugedes seda tööd, tekib mul mõte, et kindlasti saaks vastajate hulka mingil määral suurendada. Vaeva nähes on kõik võimalik.

Veel oleks huvitav uurida antud teemat, mõne teise maakonna või linna õpetajate näitel. Või võttagi konkreetselt kahe maakonna lasteaiad ja uurida nende õpetajate arvamust ja neid siis omavahel võrrelda.

Töö autori poolt väljapakutud ideega nõustun ka ise, et veel võiks uurida seda, milline on õpetajate, kes täidavad haridustehnoloogide ülesandeid, vaatevinkel. Või kuidas õpetajad suhtuksid sellesse, et neile makstaks lisapalka, kui nad täidaksid haridustehnoloogi tööülesandeid, sealhulgas läbivad erinevad koolitused ja hakkavad ise sisekoolitusi läbi viima.